|
VAPSIKAS
TK 205 1865. aastal vedas ta Riia näitusel
kruusateel 358 puuda. Moskvas Pariisi näituse jaoks korraldatud prooviveovõistlustel
1.sept. 1866.a. vedas Vapsikas palju halvemates tingimustes (puuassidega vanker ja mäest
üles) 200 puuda. Selle peale saadeti Vapsikas 1867.a. riigi kulul Pariisi
rahvusvahelisele näitusele, kus tema veovõistlusel (proportsionaalselt keha raskusele) I
auhinna-hõbe auraha-sai ja suurt tähelepanu oma jõuga äratas. (Vana kirjapilt - muutmata)
LEIDULAPS
2296TB Leidulaps saadi eesti tõugu täku ja tori tõugu mära
ristamisest. Üks viljakaim mära siiani Eestis - 17 varssa elu jooksul.
HALIS
348T Sündis Tori Hobusekasvanduses suguluspaaritusest Hetmani ja
Vapsika suhtes. Tema isa oli Hetmani poeg ja ema Meinhardi
tütar. Halis oli oma aja kohta suur, heade tõuomadustega täkk. Ta oli Eesti 1950. aasta
veorekordi omanik, vedades 152-meetrisel distantsil ära 11 094-kilogrammise koorma.
Halisel oli väga hea pärandamisvõime ning ta andis oma tüüpi ja omadusi järglastele
kindlalt edasi. Halise liini silmapaistvamad järglased olid poeg Halvak 1553T,
selle poeg Hormon 1715TA
ning viimase poeg Hoius 3939TB,
kes sai ka uue liini alustajaks.
ANALA
8834TB Anala saadi ka eesti tõugu täku ja tori tõugu mära
ristamisest nagu Leidulapski. 1947. aastal tuli ta pikamaa veo-ja sõiduvõistlustel I
kohale. Ta kattis sõiduvõistlustel 25-kilomeetrise vahemaa rakendatuna hariliku
raudtelgedega vankri ette, millel oli kaks sõitjat (koorma raskusega 369 kg), ajaga 1
tund 24 minutit ja 36 sekundit, läbides 4,9 meetrit sekundis ehk keskmiselt 17 km tunnis.
Veovõistlustel vedas Anala 1260 kg 25-kilomeetrisel distantsil, kattes selle vahemaa 3
tunni 37 minuti ja 30 sekundiga, käies sellel vahemaal keskmiselt 4,1 km tunnis
HIRGO
833TA 1949. aastal maksimaalse veojõudluse
tšempioniks, I koht Vabariiklikel võistlustel. Koorma kaal 7815 kg.
HINDO
1667TA Tuli 1953. aastal maksimaalse veojõudluse
tšempioniks, I koht Vabariiklikel võistlustel. Koorma kaal 7865 kg. Hingstari
liini parim jätkaja. Üleliidulisel Rahvamajandusnäitusel 1954.a. tunnustatud tori tõu
tšempioniks. Tõutšempioniteks tunnistati ka Hindo poeg Hüvang 4413T ja
pojapoeg Hürgo 6477T.
UNION
1697TA Läbis 2 km sammu ajaga 13 minutit 21,5 sekundit tulles sellega NSV Liidu tšempioniks 1960.a. (veojõud 150 kg). Sõitja Joann Tali.
HORMON
1715T Üleliidulise Rahvamajandusnäituse tõutšempion 1955.a. 3-aastasena vabariiklikel maksimaalveojõudluskatsetel vedas koormat raskuse juurdelisamisega 16 420 kg betoneeritud teel 498 meetrit. Riiklikku tõuraamatusse kanti tema 91 poega ja 102 tütart.
LUHAR
2001T 1960.a. püstitas täkk Luhar maksimaalse veojõudluse katsetel maailmarekordi, vedades 2000 kg koormaga katsekelku kruusateel 880 kg veojõuga 7,1 meetrit, mis oli Luhari kehakaalust suurem. Vankrikoormale ümberarvestatult oli koorem 26 tonni. Sõitja oli meistertreener Joann Tali. Luhari rekordit kordas hiljem tema tütar Leeve 13305T. Riiklikku tõuraamatusse kanti Luhari 38 poega ja 44 tütart.
HOIUS
3939T Üleliidulise Rahvamajandusnäituse I järgu diplom 1959.a.
UHA
11111TA Saavutas 2 km traavisõidu ajaks 4 minutit 44,8 sekundit
(veojõud 50 kg) ja tuli sellega NSV Liidu tsempioniks. Sõitja Joann Tali.
HUIGE
13501T Üleliidulistest veohobuste võistlustest 1969.a. Pihkva
hipodroomil võttis osa 65 NSV Liidu parimat veohobust. Kolme ala kokkuvõttes tuli
kolmandale kohale Tori Hobusekasvanduse mära Huige Joann Tali
juhtimisel. Huige tulemused olid 2 km traavi 5 minuti ja 17,6 sekundiga, 2 km sammu 14
minuti ja 54 sekundiga ja 1-tonnise koormaga kaugusvedu 825,9 meetrit.
HIILAR
7271T Tunnustati tõutšempioniks.
ANKUR
9871T 1981. aastal saavutas täkk Ankur Vilniuses üleliidulistel veokatsetel traavis I koha.
AAKER
9969T Tuli 1980.a. vabariiklikel võistlustel kolmevõistluses esimeseks. Hiljem tuli üleliidulistel võistlustel esikohale 2 km sammus ja 1983. aastal maksimaalveos. Ka Eesti rekord 2 km sammus kuulub aastast 1983 täkule Aaker, aeg 13 minutit 16 sekundit, sõitja oli NSV Liidu meister-treener Lembit Karjel.
HIILUR
10323T 1983 ja 1984 üleliiduliste veo- ja sõiduvõistluste absoluutne tšempion kolmevõistluses. Sõitja meister-treener Vambo Tali.
AROONIA
20307T Üleliidulistel võistlustel esikoht 2 km sammus. Püstitas 1989. aastal kolmevõistluse üleliidulise rekordi, mis on siiani ületamata. Sõitjaks oli meistertreener Lembit Karjel. Aroonia tulemused olid: 2 km traavi 5 minuti 10 sekundiga, 2 km sammu 13 minuti 22 sekundiga, kaugusvedu 1178 meetrit.
LASER
12109T 1989. aastal saavutas Laser üleliidulistel raskeveovõistlustel maksimaalveos esikoha veojõuga 126% oma kehamassist, mis on siiani ka liidu rekord kui kehakaalu ja veoraskuse suhe ning traavis kolmanda koha. Sõitja Vambo Tali.
HELVE Pikaajaline Eesti kõrgushüppe rekordi omanik (püsis üle
30 aasta), milleks oli 2 m, ratsanik Jako Kosk. Üleliidulisteks meistriteks said treeneritest: 1. Vambo Tali (Tori HK) - 7 korral 2. Maret Mikk (Puurmani) - 6 korral 3. Joann Tali (Tori HK) - 4 korral 4. Lembit Karjel (Tori HK) - 4 korral 5. Ants Juursoo (Ülenurme) - 2 korral 6. Margarete Nikopensius (Kambja) - 2 korral 7. Martin Mänd (Tori HK) - 1 korral
NB ! Ootame kõigilt informatsiooni, kes teavad midagi Tori ratsaspordi ajaloost, siiani pole see kajastamist leidnud.
|
)
)
)
)
)
)
){kind=small}
)
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
)
)
)
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
)
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=small}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}