| 14. novembril 1855. a. tehti Liivimaa aadli
poolt otsus asutada Tori Hobusekasvandus, mis alustas tegevust juba aastal 1856.
Ajaloolistel andmetel olid Tori ja Avinurme kroonumõisad rüütelkonna käes juba alates
1826. aastast, aga neid kasutati karja- ja lambakasvatuse arendamiseks. 1855. aastal
palusid mõisnikud keisrilt rendilepingu pikendamist 24 aastaks, et asutada
hobusekasvandus... nii asutatigi Pärnumaale Tori Hobusekasvandus, Pärnu linnast 26 km
kaugusele. Kasvanduse asutamise vajaduse põhjenduseks toodi asjaolu, et kohalik eesti
hobune on hävimisohus ning selle päästmiseks ongi vaja kasvandust. Tori Hobusekasvandus komplekteeriti 47 eesti tõugu märaga (tk. 135
cm) ja 7 noore täkuga (tk. 140 cm). Peale nende osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3
täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt Veili hobusekasvandusest 3
araabia täkku ning lisaks neile ka 2 traavlitäkku.
Eesti hobuse parandamine ristamise teel ei andnud soovitud
tulemusi kuni hetkeni, mil Tori Hobusekasvandusse toodi norfolk- roadsteri tõugu
ristandtäkk Hetman
(sünd. 1886.a.), kes pani aluse tori hobusetõu aretusele: ta andis häid
põllutööhobuste tüüpi järglasi ning temast said alguse esimesed täkuliinid ja
märaperekonnad.
Põhikomponentideks tori tõu aretamisel jäid kuni 1936.
aastani norfolk-häkni ja kohalik eesti hobune. Liinide arvu suurendati 1937. aastal
sissetoodud uute postjee-bretooni tõugu täkkudega. Saavutati uus universaalne
hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete
märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea
veotahtega ja kergesti õpetatav.
Üldiselt võib Tori Hobusekasvanduse 150-aastast tegevust
eraldada perioodidesse järgmiselt:
 Eesti hobusetõu parandamise katsed aastail 1856-1880
Loobumine eesti hobuse parandamisest ja üleminek
kiirustüübiliste hobuste kasvatamisele
aastail 1880-1908
Tori hobusetõu kujundamine aastail 1908-1920
Universaaltüüpi põllumajandusliku hobuse puhasaretamine aastail
1920-1973
Hannoveri tõugu täkkude kasutamine, et muuta tori hobune
universaalsemaks
Lähiminevikus on aretuse suund muutunud, rasketüübilise
hobuse asemel püütakse aretetada ja kasvatada kergemat ratsahobust. Samas hoitakse ja
aretatakse ca
25% vanematüübilist universaalset tori hobust, kes sobib käima nii rakkes
kui ka ratsa.
Tori hobuse kõrgushüpperekord on 2 meetrit, see kuulub
märale nimega Helve.
1989. aastal NL absoluutseks tšempioniks rakkehobuste
kolmevõistluses tuli mära Aroonia (asub
endiselt Tori hobusekasvanduses). Ka NSV Liidu rekord suhtelises veojõus kuulub
kasvanduse täkule Laser veojõuga 126% oma kehamassist. Eesti sammurekord kuulub
kasvanduse täkule Aaker.
Tori Hobusekasvanduses (üle 900 ha maad) on ca 100 hobust,
neist 35 mära, kellelt aastas saadakse 10-20 varssa. |